Nagu ikka, veedan ma jõuluõhtu Saaremaal vanemate kodus. Täna katsin juba laua homseks ära. Lauaseades kasutasin sel aastal granaatõunu ja punaseid sibulaid - midagi, mida olen tahtnud jõulukaunistustena juba paar viimast aastat kasutada. Lisasin juurde ka veidi kuivatatud õlelilli. Peeglil oleva pärja kaunistasin samuti punaste sibulate ja õlelilledega. Tammelehtedega laudlina leidsin eelmisel aastal Hemtexist, see on ideaalne nii jõuludeks kui ka muul ajal.

Päris kindlat värvigammat ma ei loonud. Punased ja rohelised toonid küll domineerivad, kuid taldrikutel olevatele kuusekuulidele lisasin näiteks hoopiski sinised paelad - see lisab huvitava nüansi, ilma, et mõjuks häirivalt.

Peeglil oleva pärja meisterdasin valmis juba kuuaega tagasi. Ema hoidis seda kogu vahepealse aja õues terrassil, tänu sellele näeb endiselt värske välja. Täna lisasin veel kaunistused ja riputasin peeglile.

Kui oled mind Instagramis jälginud, siis pole mu uus kapp enam uudis. Olen kummuti väljavahetamist kapi vastu kaalunud vahelduva eduga vist umbes aasta. Aga nagu ikka, võtab selle õige mööblieseme leidmine tihtipeale küllaltki palju aega, eriti, kui rääkida vanast mööblist nagu antud kapi puhul on tegu. Aga ma olen leituga rohkem kui rahul.

Põhjus, miks ma kummuti asemele hakkasin kappi otsima, oli selles, et tahtsin oma teleri ära peita. Antud kapi leidsin taaskasutusest ja see on valmistatud Itaalias Muranos. Mõõtmed on väga ideaalsed - mahutab ilusasti teleri ära ja on parajalt kitsas, ei võta palju ruumi. Kapp meeldib mulle kummutist rohkem ka seetõttu, et ta on kõrgem ja täidab horisontaalset ruumi, mis kõrge lae puhul on hea. Samas on see kapp piisavalt madal, et seal peal ilusaid esemeid hoida.

 
Kapi klaasuksed ja -küljed said endale nö kardinad. Otsustasin seekord roosa kanga kasuks. Alguses küll olin veidi kahtleval seisukohal, sest roosa, kuigi ta on ilus, ei ole otseselt see värv, mida kindlapeale kasutaksin, kuid olen oma otsusega väga rahul. Selle kapi välimust on võimalik kangaid vahetades alati muuta, mis on veel üks suur pluss minu jaoks.

Kuna esimene advent seisab ukse ees, olen hakanud vaikselt ka jõuludeks valmistuma. Otsustasin sel aastal ise oma pärjad teha männiokstest. Ostsin ka punased ratsuritähed ja need on nüüd õitsema läinud - imekaunid jõululilled. Lapsepõlvest mäletan, et mu vanaemal oli neid päris mitu pesuköögi aknal, tema hoidis need üle aasta alles ja jõulude paiku läksid jälle õitsema.

Mulle üldiselt meeldib hakata juba enne detsembrit vaikselt kodu kaunistamisega pihta, sest siis on kindel, et jõuan õigeks ajaks valmis. Ma ei tee kindlat plaani, kuidas kõik peab välja nägema, pigem lähen sisetunde järgi, mistõttu võib see protsess kauem aega võtta. Aga selline konkreetse plaanita spontaanne kaunistamine on kokkuvõttes minu jaoks nauditavam.

Oktoobrikuule kohaselt on loodus muutunud värviliseks ja kogu see ilu inspireerib värve ka tuppa tooma. Tumedad ja soojad pruunid-punased-lillad toonid tekitavad kodus sügiseselt hubase tunde. Tunnen isiklikult, et antud värvitoonid on hea vaheldus minu tavapärasele suures osas valgele interjöörile. Sügiseselt hubase toa juurde kuuluvad kindlasti küünlad ja soojad pleedid. Vahetasin oma valge villase pleedi välja tumedama kaamelikarva meriinovillase pleedi vastu. Minu punakas-lillaka sametiga tool sobib praeguse värvigammaga väga hästi. Kui te ei ole veel sügisesi värve tuppa toonud, siis võib-olla minu pildid inspireerivad seda tegema.

Tegin nüüd midagi, millele olen juba aastaid mõelnud - tõstsin oma magamistoa ümber. Võib tunduda kummaline, et miks ma seda varem ei teinud, kui see juba aastaid mul mõttes on olnud. Asja tuum on nimelt selles, et ma arvasin kogu aeg, et sellisel kujul ei jää voodiotsa ja kapi vahele piisavalt ruumi, et sealt läbi pääseda. Kuna ma olen tegelikult alati tahtnud just sellist magamistoapaigutust, siis otsustasin seekord päriselt ära proovida, äkki see ikkagi on võimalik. Tulebki välja, et mõõdulint ja reaalsus on siiski veidi erinevad. 

Sisustusteemadele vahelduseks natuke ka aiateemasid, kuigi aia kujundamine kodu kujundamisest nii väga palju ei erinegi, kui asja üldjoontes vaadata. Kevadel otsustasin, et sel aastal võtan midagi oma vanemate maja taga asuva küllaltki suure rõduga ette. Ma olen tegelikult aastaid mõelnud, mida selle rõduga teha, sest ruumi on seal lihtsalt istumiskoha tegemiseks natuke rohkem kui vaja. Pealegi, veel ühe istumiskoha loomiseks otsest vajadust ka pole.

*Sisu on sponsoreeritud.

 Käes on nüüd see aeg, kui saan teile näidata, mida ma sisustuse osas roosa aiamajaga ette võtsin. Eesmärgiks oli luua koht, kus istuda ja teed või kohvi nautida, aga samas oli oluline, et majakeses oleks võimalik vajadusel ka ööbida.

Tänane postitus on väikesest tualettruumist, mille aitasin oma vanematel mõni aasta tagasi kujundada. Pildistasin seda ka siis, kui ta oli värskelt valminud, ka tol korral roosade pojengidega. Aga kummalisel kombel ma siis postitust ei teinud ja tagatipuks kustutasin need fotod üldse ära. Ei tea, mis mul küll arus oli.😄 Sellest ajast on siiski see pisike ruum natuke täienenud.