Avastasin mõni aeg tagasi Rahva Raamatu Kingipoodi külastades nende plakatite kollektsiooni. Kõik tundusid olevat koopiad vanadest seinalehtedest. Ideaalis oleksin tahtnud midagi valgel taustal, aga enamasti oli taust siiski vanale paberile kohaselt kollakas. Esimest korda sinna sattudes ostsin hoopis musta värvi võililleplakati, mis oli tegelikult üsna kena, kuid minu jaoks mõjus veidi liiga tugevalt (minu Instagramis on sellest ka pilt olemas). 

Maikuu on olnud suviselt soe, eile Lõuna-Eestis olles oli kohe eriti soe. Selle kuu üks ikoonilisemaid lilli on kindlasti maikelluke. Ja just sellest lillest inspireerituna otsustasin, et magamistuba peab muutuma valgemaks. Muideks, ka küünaldel on maikellukeselõhn.

Natuke veider tundub antud ruumi nimetada trepikojaks, aga siiski, see on esik ja seal on trepp, nii et põhimõtteliselt ta siiski on trepikoda. Tahtsin väga midagi sirelitega teha. Siin see siis nüüd on. Mulle meeldivad üha enam massiivsemat sorti ja küllaltki metsiku välimusega seaded. Kahjuks minu keskmisest väiksemad käed ei luba kimpudel liiga suureks minna, aga annan endast parima. Ja kui ainult pilt suudaks edasi anda seda imelist sirelilõhna, mis tervitas välisuksest sisenejat.

Väikese korteri puhul on hea see, et talveperioodil on kütmine lihtne, ruumi saab väga kiiresti soojaks. Ka sügisel saab kütmisega viivitada ja kevadel, juba üsna vara, hakkab päike oma soojust andma. Väljakutseks osutub aga suveperiood. Asja teeb keeruliseks see, et mõlemad mu aknad on lõunapoolsed (talvisel ajal väga kasulik). Ma parem ei hakka kirjutama praegusest sisetemperatuurist. Magamistoa suur aken on mul valgustpeegeldava kattega ja praegu hoian seda peaaegu kogu aeg ees. Elutoa aknal hetkel katet ei ole, aga kindlasti tuleb ka sinna midagi mõelda. Kõige selle juures on aga see pluss, et suve ma enamasti veedan nagunii linnast eemal.

Olen oma tillukesel elamispinnal püüdnud leida seda kõige-kõige paremat mööblipaigutust ning nüüd olen oma uusima avastusega ülimalt rahul. Eriti olen rahul baarikäruga toanurgas, püüdsin sellele anda raamatutega ülekuhjatud peaaegu nagu kirjutuslaua muljet. Lõpuks otsustasin ka diivani osas, et see vajab valget katet, ja niikaua, kui pole veel korralikult õmmeldud katet, sobib selleks hästi ka lihtne  linane riie.