Kevadised pühad on kohe-kohe käes. Praegune olukord on sundinud enamus inimesi oma kodudesse isoleeruma. Ka mina olen isoleerunud oma vanemate koju, et sellel ebakindlal ajal olla koos perega. Seetõttu olen selle-aastase pühadelaua katnud oma vanemate kodus.

Peatselt on käes see ilus aeg, mil puud kattuvad kuld-kollaste ja oraanžikas-punaste toonidega. Nüüd on aeg sügisvärvid ka tuppa tuua. Mulle meeldivad sügiseselt soojad toonid - esiteks, need lisavad hubasust, ja teiseks, valgel taustal annavad mõnusalt värvilise kontrasti.

Esimese mööblieseme leidmine uude tuppa käis imekombel päris kiiresti. Tahtsin siia mingisugust ilusat ja vana sekretär-kappi ja just selline, nagu ette kujutasin, õnnestus ka leida. Kahjuks ei oska täpselt arvata, mis ajast antud mööbliese pärineb, kuid välja näeb see tõelise kunstiteosena.

Pidasime möödunud nädalavahetusel ema sünnipäeva. Selliste ilusate ilmadega tuleb seda kindlasti looduses teha. Nii me siis läksimegi oma metsamaja juurde õhtustama. Grillinud oleme seal juba rohkem kui kuu aega, peaaegu igal nädalavahetusel, kuid sel korral oli istumine vähe pidulikum. Ilm oli väga tuuline ja seetõttu küünlad ei tahtnud hästi põleda, samas ei anna küünlaleek päikese käes ka erilist efekti.

Maikuu on olnud suviselt soe, eile Lõuna-Eestis olles oli kohe eriti soe. Selle kuu üks ikoonilisemaid lilli on kindlasti maikelluke. Ja just sellest lillest inspireerituna otsustasin, et magamistuba peab muutuma valgemaks. Muideks, ka küünaldel on maikellukeselõhn.

Natuke veider tundub antud ruumi nimetada trepikojaks, aga siiski, see on esik ja seal on trepp, nii et põhimõtteliselt ta siiski on trepikoda. Tahtsin väga midagi sirelitega teha. Siin see siis nüüd on. Mulle meeldivad üha enam massiivsemat sorti ja küllaltki metsiku välimusega seaded. Kahjuks minu keskmisest väiksemad käed ei luba kimpudel liiga suureks minna, aga annan endast parima. Ja kui ainult pilt suudaks edasi anda seda imelist sirelilõhna, mis tervitas välisuksest sisenejat.

Eelmistel päevadel on päike tekitanud juba kevadetunnet. Kuigi õues on veel külm ja lumine, käib päike juba kõrgemalt ja valgustab toa oma kiirtega kevadiselt rõõmsaks. See tekitab tahtmise tuua tuppa kevadlilli. Eile, kui poes lilleletist möödusin, ei suutnud ma lahkuda ilma kobarhüatsintideta (Muscari). Sibullilled on mu lemmikute seas, ja arvan, et üks parimaid viise kodus kevademeeleolu loomiseks.