Nädalavahetusel sain jõuludeks ära kaunistada oma vanemate maja. Sinisesse kui jõuluvärvi olen üldiselt skeptiliselt suhtunud. Muutsin oma meelt, kui leidsin detsembri alguses Kuressaare Sõbralt Sõbrale poest sinised Taanis toodetud jõuluteemalised kollektsioontaldrikud. Kohe oligi mõte sel aastal võtta sinine värv kasutusele. Pealegi Vabariigi juubeliaastaga sobib sinise ja valge värvigamma ülihästi.

Peatselt on käes see ilus aeg, mil puud kattuvad kuld-kollaste ja oraanžikas-punaste toonidega. Nüüd on aeg sügisvärvid ka tuppa tuua. Mulle meeldivad sügiseselt soojad toonid - esiteks, need lisavad hubasust, ja teiseks, valgel taustal annavad mõnusalt värvilise kontrasti.

Eile avas Norra eksklusiivne sisustusbränd Perfect Home oma esinduspoe Tallinna kesklinnas, aadressil Maakri 19/21. Ka mina sain kutse seal osaleda ja nii ma siis läksingi kohale, et kaubavalikuga tutvust teha.

20. august läheneb ja hakkame tähistama Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. Meie peres on see topeltpidupäev, sest antud kuupäevaga langeb kokku ka minu vanemate pulma-aastapäev. 

Kujundasin ühe suviselt lihtsa peolaua neljale. Raskelt mõjuvale tumedale mööblile on vastukaaluks õhuline klaas, mis särab päikese käes, ning värvi lisavad üksikud lilleõied.

Suvi on aeg, mil enamasti istutakse ikka võimalikult palju õues. Saaremaal on ilmad olnud üsna muutlikud - päike ja vihm, soe ja külm vaheldumisi. Kuid sellegipoolest on ilusat ilma olnud parasjagu.

Kuressaare lähedal, metsa sees, asub koht, mis vaatamata oma heale asukohale, jääb siiski kõrvale tsivilisatsioonist. Ei ole seal elektrit, internetiühendusest rääkimata, kohati on raske telefonilevigi leida. Ühesõnaga, ideaalne paik, kuhu elu eest mõneks hetkeks peituda. Sellises kohas asub meie väike suvemaja, männimetsade ja iidsete tammede keskel.

Kuidagi ikka läheb nii, et minu puhul peavad detailid olema metalsed ja eelistatavalt kuldsed. Pean ettevaatlik olema, et liiale nendega ei lähe, aga küll siis silmad "karjuma" hakkavad. Enamasti mulle meeldib erinevat tooni metalle omavahel sobitada, kuid sel korral on kuldse soolo. 

Esimese mööblieseme leidmine uude tuppa käis imekombel päris kiiresti. Tahtsin siia mingisugust ilusat ja vana sekretär-kappi ja just selline, nagu ette kujutasin, õnnestus ka leida. Kahjuks ei oska täpselt arvata, mis ajast antud mööbliese pärineb, kuid välja näeb see tõelise kunstiteosena.

Minu meelest parim ja lihtsaim viis, kuidas kodu ilmet muuta, on padjad. Olin juba pikemat aega pilku peal hoidnud H&M'i sebramustriga padjakattel. Lõpuks jõudsin otsusele, et see on tõesti see, mida ma tahan. Olen pigem seda sorti inimene, kes impulssoste ei tee, kui midagi näen, siis mõtlen põhjalikult läbi, kas see mulle ikka väga-väga meeldib ja kas see leiab ka pikemas perspektiivis kasutust. 

Pidasime möödunud nädalavahetusel ema sünnipäeva. Selliste ilusate ilmadega tuleb seda kindlasti looduses teha. Nii me siis läksimegi oma metsamaja juurde õhtustama. Grillinud oleme seal juba rohkem kui kuu aega, peaaegu igal nädalavahetusel, kuid sel korral oli istumine vähe pidulikum. Ilm oli väga tuuline ja seetõttu küünlad ei tahtnud hästi põleda, samas ei anna küünlaleek päikese käes ka erilist efekti.

Avastasin mõni aeg tagasi Rahva Raamatu Kingipoodi külastades nende plakatite kollektsiooni. Kõik tundusid olevat koopiad vanadest seinalehtedest. Ideaalis oleksin tahtnud midagi valgel taustal, aga enamasti oli taust siiski vanale paberile kohaselt kollakas. Esimest korda sinna sattudes ostsin hoopis musta värvi võililleplakati, mis oli tegelikult üsna kena, kuid minu jaoks mõjus veidi liiga tugevalt (minu Instagramis on sellest ka pilt olemas). 

Maikuu on olnud suviselt soe, eile Lõuna-Eestis olles oli kohe eriti soe. Selle kuu üks ikoonilisemaid lilli on kindlasti maikelluke. Ja just sellest lillest inspireerituna otsustasin, et magamistuba peab muutuma valgemaks. Muideks, ka küünaldel on maikellukeselõhn.

Natuke veider tundub antud ruumi nimetada trepikojaks, aga siiski, see on esik ja seal on trepp, nii et põhimõtteliselt ta siiski on trepikoda. Tahtsin väga midagi sirelitega teha. Siin see siis nüüd on. Mulle meeldivad üha enam massiivsemat sorti ja küllaltki metsiku välimusega seaded. Kahjuks minu keskmisest väiksemad käed ei luba kimpudel liiga suureks minna, aga annan endast parima. Ja kui ainult pilt suudaks edasi anda seda imelist sirelilõhna, mis tervitas välisuksest sisenejat.

Väikese korteri puhul on hea see, et talveperioodil on kütmine lihtne, ruumi saab väga kiiresti soojaks. Ka sügisel saab kütmisega viivitada ja kevadel, juba üsna vara, hakkab päike oma soojust andma. Väljakutseks osutub aga suveperiood. Asja teeb keeruliseks see, et mõlemad mu aknad on lõunapoolsed (talvisel ajal väga kasulik). Ma parem ei hakka kirjutama praegusest sisetemperatuurist. Magamistoa suur aken on mul valgustpeegeldava kattega ja praegu hoian seda peaaegu kogu aeg ees. Elutoa aknal hetkel katet ei ole, aga kindlasti tuleb ka sinna midagi mõelda. Kõige selle juures on aga see pluss, et suve ma enamasti veedan nagunii linnast eemal.

Olen oma tillukesel elamispinnal püüdnud leida seda kõige-kõige paremat mööblipaigutust ning nüüd olen oma uusima avastusega ülimalt rahul. Eriti olen rahul baarikäruga toanurgas, püüdsin sellele anda raamatutega ülekuhjatud peaaegu nagu kirjutuslaua muljet. Lõpuks otsustasin ka diivani osas, et see vajab valget katet, ja niikaua, kui pole veel korralikult õmmeldud katet, sobib selleks hästi ka lihtne  linane riie.

Päike kütab mu väikse korteri juba piisavalt soojaks, mis tähendab, et ahju pole ma enam peaaegu üldse kasutanud. Tänu sellele saan järgmise sügiseni ka ahjupealset pinda täita millega iganes.

Eelmistel päevadel on päike tekitanud juba kevadetunnet. Kuigi õues on veel külm ja lumine, käib päike juba kõrgemalt ja valgustab toa oma kiirtega kevadiselt rõõmsaks. See tekitab tahtmise tuua tuppa kevadlilli. Eile, kui poes lilleletist möödusin, ei suutnud ma lahkuda ilma kobarhüatsintideta (Muscari). Sibullilled on mu lemmikute seas, ja arvan, et üks parimaid viise kodus kevademeeleolu loomiseks.

Jaanuar on alati olnud minu jaoks hingetõmbeaeg pärast jõule ja enne kevade ootust. Aeg, mil justkui ei toimu midagi. Punane jõulupadi, mis pühade ajal voodit kaunistas, andis üllatavalt palju särtsu toa üldilmele. See punane on nüüd aga rahulikuma sinise-valge vastu välja vahetatud. Ja võib öelda küll, et silm puhkab.

Mina olen üks nendest inimestest, kelle kodu on alati pidevas muutumises, suuremal või väiksemal määral. Aasta jooksul olen oma korteris juba mitmeid asju mitmel korral ümber teinud. Köögis toimetades märkasin ühel päeval, et huvitaval kombel on üks väike nurk köögikapil säilinud sellisena nagu ma ta seadsin aasta tagasi, kui sisse kolisin. Ausaltöeldes, ei ole mul tahtmist ega kavatsust seda ka nüüd, aasta hiljem, mingil viisil muuta. Milline järeldus siit teha? Mõni asi õnnestub juba esimesel korral, ja nii, et ei oska seda teisiti ette kujutadagi. Muidugi, ma ei julge lubada, et ka järgmisel aastal on asjad endistviisi.