Kui olin umbes 12-aastane, ostsid vanemad nii mulle kui mu õele sellised sekretär-kapid. Ma arvan, et see oli ilmselt minu üks esimesi päris enda mööbliesemeid. Algselt oli kapp puiduvärvi, kuid ajaga muutus see liialt kollakaks ja otsustasin siis hoopis valgeks värvida. Nüüd ostsin sahtlitele ka mustad nupud. Ma olen väga rahul sekretäri mõõtudaga - minu väikse nurga jaoks ideaalne.

Teine uus-vana mööbliese on pärit vanakraamipoest. 10-ne euroga sain endale tooli, mida olin juba mõnda aega tahtnud ja nüüd õnnestus see ka leida. Kahjuks aga pidin hetkel loobuma oma tugitoolist, vastasel juhul oleks tekkinud tõsine ruumipuudus. Mu tugitool jääb siiski alles, lihtsalt saatsin ta praegu oma vanemate koju "puhkama". Ma ei kahetse nii väiksel pinnal elamist, kuid mööbli ja esemete osas on vaja vahel kompromisse teha, lihtsalt kõigele pole ruumi.