Mina olen jõuludeks valmis juba paar viimast nädalat, aga nüüd jõuan lõpuks blogipostituseni ka. Nagu eelmisel aastal, olen ka sel aastal kasutanud traditsioonilisi jõuluvärve ja üleüldse püüan hoida traditsioonilist stiili, mis on mulle südamelähedane. Sel aastal, nagu juba eelmises postituses näha oli, tõin kõrgema laua diivani ette. Mulle meeldib see versioon nii väga, et ilmselt jääb see nii ka pärast jõule. Kuusk on kaunistatud samas stiilis nagu eelmistel aastatel, kuna kogun vanaaegseid või selles stiilis kuuseehteid ja kasutan neid igal aastal. Ka sel aastal on minu ehetekollektsioon veidi täienenud. Juba novembris tõin koju punased ratsuritähed, praeguseks hetkeks küll juba läbi õitsenud, aga antud fotodel on nad tõelised pärlid. Edasi saate kõike juba ise piltidelt vaadata. Rahulikku jõuluaega!
Kui oled mind Instagramis jälginud, siis pole mu uus kapp enam uudis. Olen kummuti väljavahetamist kapi vastu kaalunud vahelduva eduga vist umbes aasta. Aga nagu ikka, võtab selle õige mööblieseme leidmine tihtipeale küllaltki palju aega, eriti, kui rääkida vanast mööblist nagu antud kapi puhul on tegu. Aga ma olen leituga rohkem kui rahul.
Põhjus, miks ma kummuti asemele hakkasin kappi otsima, oli selles, et tahtsin oma teleri ära peita. Antud kapi leidsin taaskasutusest ja see on valmistatud Itaalias Muranos. Mõõtmed on väga ideaalsed - mahutab ilusasti teleri ära ja on parajalt kitsas, ei võta palju ruumi. Kapp meeldib mulle kummutist rohkem ka seetõttu, et ta on kõrgem ja täidab horisontaalset ruumi, mis kõrge lae puhul on hea. Samas on see kapp piisavalt madal, et seal peal ilusaid esemeid hoida.
Kapi klaasuksed ja -küljed said endale nö kardinad. Otsustasin seekord roosa kanga kasuks. Alguses küll olin veidi kahtleval seisukohal, sest roosa, kuigi ta on ilus, ei ole otseselt see värv, mida kindlapeale kasutaksin, kuid olen oma otsusega väga rahul. Selle kapi välimust on võimalik kangaid vahetades alati muuta, mis on veel üks suur pluss minu jaoks.
Nüüd on veel vaja kapi sees oleva tagumise seinaga midagi ette võtta, ei tahaks teda lihtsalt pruuniks jätta. Mõtlesin tapeetida, aga üks võimalus oleks katta ka dekoratiivpaberiga, kanga jätan ilmselt mängust välja. Ühesõnaga, see vajab veidi veel mõtlemist.
Kuna esimene advent seisab ukse ees, olen hakanud vaikselt ka jõuludeks valmistuma. Otsustasin sel aastal ise oma pärjad teha männiokstest. Ostsin ka punased ratsuritähed ja need on nüüd õitsema läinud - imekaunid jõululilled. Lapsepõlvest mäletan, et mu vanaemal oli neid päris mitu pesuköögi aknal, tema hoidis need üle aasta alles ja jõulude paiku läksid jälle õitsema.
Mulle üldiselt meeldib hakata juba enne detsembrit vaikselt kodu kaunistamisega pihta, sest siis on kindel, et jõuan õigeks ajaks valmis. Ma ei tee kindlat plaani, kuidas kõik peab välja nägema, pigem lähen sisetunde järgi, mistõttu võib see protsess kauem aega võtta. Aga selline konkreetse plaanita spontaanne kaunistamine on kokkuvõttes minu jaoks nauditavam.
Oktoobrikuule kohaselt on loodus muutunud värviliseks ja kogu see ilu inspireerib värve ka tuppa tooma. Tumedad ja soojad pruunid-punased-lillad toonid tekitavad kodus sügiseselt hubase tunde. Tunnen isiklikult, et antud värvitoonid on hea vaheldus minu tavapärasele suures osas valgele interjöörile. Sügiseselt hubase toa juurde kuuluvad kindlasti küünlad ja soojad pleedid. Vahetasin oma valge villase pleedi välja tumedama kaamelikarva meriinovillase pleedi vastu. Minu punakas-lillaka sametiga tool sobib praeguse värvigammaga väga hästi. Kui te ei ole veel sügisesi värve tuppa toonud, siis võib-olla minu pildid inspireerivad seda tegema.

Lubasin kunagi näidata oma rõduaia arengut. Nüüdseks on taimed silmnähtavalt kasvanud suuremaks võrreldes sellega, mis oli kuu aega tagasi. Vaata ka, kuidas nägi see rõdu välja juulis. Ja siit tulevad augustikuu pildid:
Tegin nüüd midagi, millele olen juba aastaid mõelnud - tõstsin oma magamistoa ümber. Võib tunduda kummaline, et miks ma seda varem ei teinud, kui see juba aastaid mul mõttes on olnud. Asja tuum on nimelt selles, et ma arvasin kogu aeg, et sellisel kujul ei jää voodiotsa ja kapi vahele piisavalt ruumi, et sealt läbi pääseda. Kuna ma olen tegelikult alati tahtnud just sellist magamistoapaigutust, siis otsustasin seekord päriselt ära proovida, äkki see ikkagi on võimalik. Tulebki välja, et mõõdulint ja reaalsus on siiski veidi erinevad.
Sisustusteemadele vahelduseks natuke ka aiateemasid, kuigi aia kujundamine kodu kujundamisest nii väga palju ei erinegi, kui asja üldjoontes vaadata. Kevadel otsustasin, et sel aastal võtan midagi oma vanemate maja taga asuva küllaltki suure rõduga ette. Ma olen tegelikult aastaid mõelnud, mida selle rõduga teha, sest ruumi on seal lihtsalt istumiskoha tegemiseks natuke rohkem kui vaja. Pealegi, veel ühe istumiskoha loomiseks otsest vajadust ka pole.


























