Minu kõige uuem galeriisein asub diivani kõrval. See sein seisis pikalt tühjana ja galeriimõte mõlkus mul juba ammu peas. Umbes kuu tagasi võtsin ennast kokku ja otsustasin selle asja ära teha. Olin ajapikku leidnud sobivad raamid ja ka pildid (tegelikult üks raam on veel tühi). Olen suur klassitsistliku stiili austaja ning pildid on ka enamasti sellest inspireerituna valitud. Natuke dilemmat tekitas see, millised raamid valida. Kaalusin ainult musti, kuna mulle tundus, et see annaks valges interjööris ägedat kontrasti (ja mulle meeldib kontrast). Kaalusin ka ainult valgeid raame, kuna kartsin, et äkki mustad raamid mõjuvad siiski liiga tugevalt, samas valged raamid oleksid visuaalselt pehmed. Muidugi korraks mõtlesin ka kuldsete raamide peale, aga sellest siiski loobusin. Lõpptulemus sai selline, et kasutasin kõiki kolme varianti koos ja olen selle valikuga väga rahul. Pildid seinal tekitavad kohe palju hubasema tunde, vähemalt minu jaoks.

Minult on mitmed inimesed pärinud, kust ma oma pilte leian. Siiani olen kasutanud kolme varianti. Vanad ajakirjad ja kunstiraamatud, miks mitte ka postkaardid, on ülisoodne moodus, kuidas ägedaid pilte raami sisse leida. Näiteks Uuskasutuskeskus on hea koht, kust sellist kraami olen ikka aeg-ajalt leidnud. Taaskasutuspoodidest olen leidnud eelkõige raame soodsa hinnaga ja vahel õnnestub leida ka sobiv pilt koos raamiga, mille saab kohe seinale panna. Kolmas variant on minu jaoks olnud Etsy poed. Minu lemmik on Chaos and Wonder Design. Etsyst olen ostnud digitaalset kunsti ja siis lasknud paberfotona välja printida. Hiljuti avastasin Picturehappy.ee, kust on võimalik ka suuremõõtmelisi fotosid tellida, lausa kuni 85x120cm.

Minu pisikese esiku seinagalerii tekkis sellest, et soovisin natukenegi varjata seal asetsevat elektrikappi. Kuna esikuosa on niigi väike, siis midagi ehitada ei tahtnud, mis elektrikapi üldse ära peidaks. Otsustasin selle galeriiseina sisse hajutada ja nüüd see ongi osa galeriist, mis tundub ehk kummaline, kuid toimib hästi. Need pildid on enamasti pärit vanadest Lääne-Saksa ajakirjadest, mille mu ema 80ndatel aastatel leidis ühest Tallinna komisjonipoest. Mina omakorda leidsin need enda vanemate kodust. Kuna nendes ajakirjades leidus palju suureformaadilisi must-valgeid fotosid, tundusid need galeriiseina jaoks ideaalsetena ja otsustasin neid kasutada.

Magamistoas minu voodi kohal ja kõrval on pildid leitud vanadest raamatutest. Leidsin kunagi Uuskasutuskeskusest kaks paksu saksakeelset entsüklopeedia-laadset raamatut, milles olid pildid, mis asuvad nüüd mu voodi kohal. Lambapildi üle on vahel inimesed naernud, kuna see tundub nii suvalise valikuna. Tegelikult see seda ei ole. Nimelt, lammas on mu lemmikloom, ma isegi ei tea, miks, aga mulle nii meeldivad lambad. Lamba all asuv pilt on leitud ühest nõukaaegsest kunstiraamatust ja see on kunstnik Evald Okase portree. 

Galeriiseina puhul on see tore asi, et raamides saab vajadusel pilte vahetada ja nii oma seinale jälle täiesti uus nägu anda. Mina olen eelistanud enamasti must-valgeid pilte, kuna need loovad ühtse ja rahuliku mulje, kuid sinna sekka meeldib mulle siiski ka vürtsi lisada mõne üksiku värvilise pildi näol.