Kõik algas sellest, et juba umbes aasta tagasi leidsin Abakhanist helebeeži sametkanga. Nii, kui ma seda nägin, teadsin, et sellest võiks saada mu uus voodipeats. Tegelikult voodipeats on ikka sama, lihtsalt sai sellele uus kate õmmeldud. Nagu varemgi, oli mu ema käsi jälle mängus, et need tekstiilid saaks valmis õmmeldud.

Eelmisel aastal leidsin Abakhanist ka sama tooniga (ehk natuke siiski heledama) triibulise kardinakanga, millest sai kate ka piklikule padjale voodil. Triipu on mul voodil nüüd mitmes kohas: äsjamainitud padi, aga ka uus voodipesu, mille leidsin Jyskist, ja samuti mu voodiseelik on triibuline. Ning nüüd veel lisaks triibuga kardinad. Väga see siiski silma ei paista, sest triip on ühetooniline. Ma kujutan ette, et vastasel juhul see mõjuks ilmselt rahutult.

Suuremate patjade kanga leidsin samuti Abakhanist eelmise aasta jooksul. See riie tundus mulle küll nii ilus ja luksuslik, et ei saanud seda poodi jätta. Teadsin kohe, et sellest saaks imeilusad padjad voodile. Mulle tundus nagu oleksin sarnase kangaga patju kunagi näinud Zara Home'is, aga võin ka eksida. Ehk mõne aja pärast proovin neid patju ka diivanile sobitada.

Minu mõte liigub nüüd vooditaguse seina suunas. Tahaks ka sellega midagi ette võtta. Mul on mõned mõtted tekkinud, aga ei ole veel suutnud otsustada, nii et see seina muutus võib veel üsna kaua aega võtta.