Väikese korteri puhul on hea see, et talveperioodil on kütmine lihtne, ruumi saab väga kiiresti soojaks. Ka sügisel saab kütmisega viivitada ja kevadel, juba üsna vara, hakkab päike oma soojust andma. Väljakutseks osutub aga suveperiood. Asja teeb keeruliseks see, et mõlemad mu aknad on lõunapoolsed (talvisel ajal väga kasulik). Ma parem ei hakka kirjutama praegusest sisetemperatuurist. Magamistoa suur aken on mul valgustpeegeldava kattega ja praegu hoian seda peaaegu kogu aeg ees. Elutoa aknal hetkel katet ei ole, aga kindlasti tuleb ka sinna midagi mõelda. Kõige selle juures on aga see pluss, et suve ma enamasti veedan nagunii linnast eemal.

Olen oma tillukesel elamispinnal püüdnud leida seda kõige-kõige paremat mööblipaigutust ning nüüd olen oma uusima avastusega ülimalt rahul. Eriti olen rahul baarikäruga toanurgas, püüdsin sellele anda raamatutega ülekuhjatud peaaegu nagu kirjutuslaua muljet. Lõpuks otsustasin ka diivani osas, et see vajab valget katet, ja niikaua, kui pole veel korralikult õmmeldud katet, sobib selleks hästi ka lihtne  linane riie.

Päike kütab mu väikse korteri juba piisavalt soojaks, mis tähendab, et ahju pole ma enam peaaegu üldse kasutanud. Tänu sellele saan järgmise sügiseni ka ahjupealset pinda täita millega iganes.

Eelmistel päevadel on päike tekitanud juba kevadetunnet. Kuigi õues on veel külm ja lumine, käib päike juba kõrgemalt ja valgustab toa oma kiirtega kevadiselt rõõmsaks. See tekitab tahtmise tuua tuppa kevadlilli. Eile, kui poes lilleletist möödusin, ei suutnud ma lahkuda ilma kobarhüatsintideta (Muscari). Sibullilled on mu lemmikute seas, ja arvan, et üks parimaid viise kodus kevademeeleolu loomiseks.